Ressursitõhususe meetme logo

Kas on võimalik toota rohkem, kulutades vähem raha ja loodusvarasid? Kas väiksema materjalikuluga saab luua suuremat väärtust? Kas ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu? Vastus nendele küsimustele on jah, muidugi. Ressursitõhusalt on see võimalik.

Ressursitõhusa tootmise lihtsustatud skeem

Ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmise efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid. Oluliste põhimõtete hulka kuuluvad ringmajanduse printsiibid:

Tõhusal ressursikasutusel on lisaks nähtavale majanduskasule muidugi laiemgi mõju. Loodusvarasid ehk ressursse, nagu puhas vesi, õhk, pinnas ja looduse hüved, on vaja kasutada senisest palju targemalt ka sellistel olulistel põhjustel, nagu kasvav maailmamajandus ja -elanikkond, kliimamuutus ning bioloogilise mitmekesisuse kadumine. See hõlmab nii ettevõtlust, keskkonda kui ka sotsiaalset heaolu. Sellepärast on tööstuses vajalike investeeringute ja tehnoloogiliste uuenduste kiirendamiseks loodud ressursitõhususe meede.


Ettevõtete ressursitõhususe meede

Selleks, et tõsta Eesti ressursitootlikkust rakendab Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu eelarve-perioodi 2014 - 2020 struktuuritoetuste vahenditest meedet „Ettevõtete ressursitõhusus“ kogumahuga 220,7 miljonit eurot, millest 110,35 miljonit eurot on Euroopa Liidu vahendid.

Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. Nende tegevuste sihtgrupiks on kõik ettevõtted fookusega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning töötlevale tööstusele.

Ressursitõhususe protsess ja toetused

Ettevõtte jaoks algab toetuse taotlemine sooviga ressursitootlikkust tõsta. Et seda kõige mõistlikumalt korraldada, tuleb ettevõttes kõigepealt teha ressursikasutuse analüüs. Selleks on vaja leida vastav spetsialist või sellist teenust pakkuv firma, kes aitab vajalike muudatusi planeerida, nii et need ettevõttele kõige tulusamad oleksid.

Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit on süstemaatiline protseduur, mis:

Kui teil on keeruline leida ressursikasutuse audiitorit, kes aitaks teil analüüsi teha, võite võtta ühendust Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud koolituse läbinud spetsialistidega:

Pärast sobilike lahenduste leidmist ja välja valimist saab ettevõte neisse investeerida ja seeläbi oma tootmist ressursitõhusamaks muuta. Et pidevalt areneva tehnoloogiaga sammu pidada ja häid lahendusi tõhusalt ära kasutada, tasub ettevõttel oma ressursikasutust regulaarselt spetsialisti abiga hinnata.

Selleks, et ressursitõhususe parandamist ettevõttele lihtsamaks muuta, toetatakse ressursitõhususe meetmega nii ressursikasutuse analüüside kui ka investeeringute tegemist. Igal tööstussektori ettevõttel on võimalik saada kuni 7500 eurot (või 50% kulust) toetust ressursikasutuse analüüsi tegemiseks. Selleks peab analüüs vastama Keskkonnaministeeriumi poolt seatud nõuetele (inglise keeles).

Kui nõuetele vastav detailne ressursikasutuse analüüs on tehtud, saavad viie prioriteetse tööstussektori ettevõtted taotleda toetust seal soovitatud parendusmeetmete rahastamiseks. Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja kuni 2 000 000 eurot ettevõtja kohta. Toetuse määr on erinev vastavalt sellele, millise abi liigi ettevõte valib – kas riigiabi vastavalt EL üldisele grupierandi määrusele või vähese tähtsusega abi.

2017. aastal toimuvas investeeringute toetuse pilootvoorus on toetus avatud vaid viiele prioriteetsele sektorile:

Otsus avada toetusvoor esialgu vaid viiele sektorile põhineb Civitta poolt tehtud uuringul „Uuring meetme – ettevõtete energia- ja ressursitõhusus – Ettevalmistamiseks“ ja Ernst & Young Baltic AS poolt tehtud uuringul „Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“, mille järgi leiti, et nendes sektorites on toetuse antav kasu kõige suurem, kuna need sektorid on kõige ressursimahukamad (sh. energiamahukamad).

Aastal 2017 vaadatakse üle, kui suur huvi on meetme vastu olnud ja tõenäoliselt tehakse uus uuring, mille alusel on võimalik laiendada taotlemine investeeringuteks ka teistele töötleva tööstuse sektoritele.


Ressursitõhusad lahendused

Meetme raames on toetatud nii terviklike ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine kui ka seadmete soetamine või välja vahetamine, kui need aitavad ettevõttel ressursse säästa. Toetatakse ka lahendusi, mis võimaldavad tootmisprotsesse efektiivsemalt juhtida või tootmisjääke kasutusele võtta. Siin toome välja kümme viisi oma tootmis tõhusamaks muuta:


1. Kasutage ökodisaini põhimõtteid!

Ökodisain ehk keskkonnahoidlik tootearendus on sündinud asjaolust, et üle 80% toote keskkonnamõjust on tingitud disainiprotsessist. Ökodisaini eesmärk on luua tooteid, mis mõjutaksid oma eluea jooksul keskkonda võimalikult vähe. Hästi disainitud toode on loodussäästlikum ja seda on soodsam toota.


2. Võtke kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemid!

Keskkonnajuhtimissüsteemide (nt ISO 14 001, EMAS, roheline kontor) abil saab ettevõtet süsteemselt analüüsida ning leida kokkuhoiu võimalusi nii raha kui ka keskkonna vaatenurgast. Mõistagi aitavad need määratleda olulisemaid juhtimis- ja igapäevategevusi, mille abil muuta loodusvarade kasutamist säästvamaks, vähendada jäätmeteket ning muuta töökeskkond tervislikumaks.


3. Automaatjuhtimine IT-lahendustega!

Mida rohkem kasutatakse tootmisettevõttes automaatseid IT-lahendusi, seda enam kasvab tootlikkus ja väheneb praagivõimalus, sest tõenäosus inimlikeks vigadeks langeb. Uute IT-lahendustega on võimalik automatiseerida nii tootmishooneid kui ka -protsesse. Ühtlasi aitab automaatjuhtimine vähendada ressursikulusid ning muuta tootmist kiiremaks ja täpsemaks.


4. Juhtige kütet ja ventilatsiooni automaatselt!

Tootmisettevõttes on ruumide õige soojus ning hea ventilatsioon määrava tähtsusega. Ka väikesel temperatuuri muutmisel üllatav mõju energiakulule. Seetõttu on oluline luua võimalikult ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem.

Kõige säästvamalt aitavad kütet ja ventilatsiooni juhtida IT-lahendused, mis on muudetud automaatseks. Siis kontrollib süsteem ise, et hooned oleksid köetud nii, et neid oleks vaja võimalikult vähe jahutada.


5. Jälgige energiakasutust IT-lahendustega!

Ka kasutuseta, kuid vooluvõrku lülitatud seadmed võivad osutuda nähtamatuteks energiaraiskajateks, mis tarbivad alaliselt nn fantoomvoolu. Lawrence Berkley laboratooriumis tehtud uuringute põhjal kasvatab elektroonikaseadmete vooluvõrgus hoidmine energiatarvet 5…10% aastas.

Kui eesmärk on energiatõhusus ja -säästlikkus, on arukas kasutusele võtta IT-lahendused, mis jälgivad ja juhivad kõigi seadmete energiakasutust. IT-lahendusi saab seadistada näiteks jälgima seadmete energiatarbimist reaalajas või määratud ajal neid vooluvõrgust sisse/välja lülitada.


6. Võtke kasutusse jääksoojus!

Tootmisprotsessi käigus vabanevat soojust saab taaskasutada! Nii on võimalik säästa toorainet ja küttele kuluvat raha, soojendades jääksoojuse abil näiteks tootmis- ja laohooneid ning tarbevett. Lisaks saab jääksoojust kasutada eelsoojendites ja kuivatites, põrandakütteks, jää sulatamiseks ja jäätumise vältimiseks, külma tootmiseks jpm.


7. Uuendage valgustust!

Korralikult läbimõeldud valgussüsteemid võivad ettevõttele anda isegi üle 80% kulude kokkuhoidu. Ning vastupidi – vananenud, üledimensioneeritud või puudulikult juhitud valgussüsteem võib analüüsimisel osutuda ootamatult suureks kuluks.

Ressursitõhusa valgussüsteemi loomiseks on mitmeid nutikaid lahendusi:


8. Uuendage tootmisseadmeid!

Ajapikku seadmete töökindlus väheneb ja nende tõhususe näitajad jäävad ajale jalgu. Teisisõnu, uued seadmed suudavad toota sama palju või rohkemgi, kuid kasutavad selleks vähem energiat ja teisi olulisi ressursse. Seetõttu on arukas asuda uurima kaasaaegsemate mudelite näitajaid, kui tootmisseadmed on olnud kasutuses juba pikemat aega. Uutel seadmetel on tööprotsessi seiresüsteemid tihti paigaldatud juba tehases.


9. Muutke tootmisjäägid ressursiks!

Suur osa tootmisjääkidest on võimalik pärast mõningast töötlemist suunata tagasi tootmisprotsessi. Nii võivad nendest saada uued põnevad tooted.

Tootmisjäägid, mida pole otstarbekas taaskasutada, on võimalik suunata energia või soojuse tootmisse. Nii väldib tootja ühelt poolt jääkidest vabanemiseks makstavaid kõrgeid tasusid, teisalt aitab kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sest energiatootmiseks ei ole läinud käiku fossiilkütused, nagu kivisüsi või gaas.


10. Muutke jäätmed ressursiks!

Igal tootjal tekib jäätmeid – see on tootmise lahutamatu osa. Samuti on iga tootja silmitsi probleemiga, mida jäätmetega edasi teha. Maksta jäätmete käitlemise eest, mis muudavad toote lõpphinna kallimaks? See mõjutab oluliselt tootja konkurentsivõimet.

Samas leidub mitmeid tehnoloogiaid, mis võimaldavad kasutada teiste jäätmeid uuesti ressursina. Need jäätmed võivad seega olla tootjale tooraineks – tasub vaid heita avaram pilk oma ja teiste tootmistele ning leida sünergiaid pakkuvaid lahendusi.

Erinevate ressursitõhusate lahenduste pildid

Infomaterjalid

Ressursitõhususe meetme kõige olulisemad infomaterjalid on ressursikasutuse analüüsi toetuse andmise tingimused (määrus ja seletuskiri) ja investeeringute toetuse andmise tingimused (määrus ja seletuskiri). Investeeringu toetust taotledes tasub tutvuda ka taotluse hindamisjuhendiga.

Üldisemaid infomaterjale leiate Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt. Uusi ja huvitavaid infomaterjale luuakse jooksvalt juurde, nii et hoidke meetme tegevustel silm peal. Parim viis selleks on liituda meetme infokirjaga.

Infokiri saabub teie kirjakasti maksimaalselt korra kuus ja sisaldab infot meetme hetkeseisu, eesolevate ürituste ja huvitavate artiklite kohta. Lubame, et ei saada kirju liiga tihti ning pakume huvitavat ja olulist sisu. Varasemalt saadetud infokirju saate lugeda siit.


Soovid oma ettevõtet ressursitõhusamaks muuta?

Tasub hakata oma ettevõtte ressursikasutuse analüüsi ette valmistama! Nii ressursikasutuse analüüsi toetuse kui ka investeeringute toetuse taotlusvormid leiad Keskkonnainvesteeringute Keskuse koduleheküljelt. Seal on olemas ka täpsed taotlemisjuhendid.

Mine taotlema